Kas elu on mäng? Või on mängus elu?
Kas õnnestub meil elada mängeldes?
Kas saame mängust õppida elu? Mängida ja katsetada ja nii valmistuda või on kõik koguaeg ainult esietendus? Kas suures püüdes kõik õigesti teha võime jäädagi valmistuma, elades… mitte kunagi? Kuidas oleks, kui elaks mängu ja see hakkaks meis elama? Muutma meid paremaks inimestena?
Kui elu on näitemäng, siis kas kergelt võetav komöödia või raske draama? Mõlemat? Vanas Kreekas usuti, et teater tervendab. Võib-olla põhjusega? Rolli kehastumisel on oma mõju psühhele. Samuti rolli-käitumise kõrvalt nägemisel. Nii nagu aitavad rollid konstellatsiooniväljal avardada osaleja arusaamist enda ja teiste eludest. Seeläbi terveneda, muutuda teadlikumaks, sügavamaks inimesena. Mängudraama kasutab seda ja loob värvikas ning lõbusas vormis potentsiaali elu ja inimeste suuremaks mõistmiseks ja inimesena kasvamiseks. Kaugetel aegadel ehitati teater väekohta. Seegi draama-mäng saab toimuma Pärnu uue aja keskses väekohas – Sisekosmosejaamas. 😉
Kutsun sind osalema Mängudraama piloot-õhtul, et katsetada, mis saab, kui omavahel astuvad sümbioosi psühho- ja eludraama, komöödia ja tragöödia, konstellatsioon ja improvisatsioon, päris elu ja ulme ja loovus ja transpersonaalne psühholoogia. Juhitud väljal ja Sinu enda kaasloomisel. Kutsun katsetama, kuidas mängeldes luua sügavam elutunnetus, mis viiks rikkama, täidetuma eluni. Ilmselt saab olema nii tõsist kui kerget, nii lõbusat kui arendavat. Loodetavasti mugavustsooni radikaalset avardumist ja noh, tead ju küll, et elu algab teisel pool selle piire 😉
